Maailma 1,7 miljardist veebisaidist umbes 500 miljonit on blogid. Ainuüksi WordPressi platvormil luuakse iga kuu 70 miljonit uut blogipostitust. Kuna kõik platvormid ei jaga andmeid avalikult, on tõenäoliselt veebipäevikute arv palju suurem. Raske oleks leida internetikasutajat, kes poleks eales lugenud ühtki blogipostitust. Kui me otsime infot, meelelahutust või soovime end harida, siis tahes või tahtmata jõuame me kas läbi otsingu või sotsiaalmeedia mõnesse blogisse. Kuidas see kiire areng on toimunud?
Blogosfääri sünd
Esimese ajaveebi internetis avaldas USA vabakutseline ajakirjanik Justin Hall 1994. aastal. 1990ndate lõpust on blogidel juba oluline roll meie online kultuuris. Siis ei olnud veel sotsiaalmeediat ega jutuubereid. Olid staatilised veebilehed, foorumid, jututoad ja esimesed blogid. Blogist sai üks tööriist ja vahend teiste inimestega suhtlemiseks. Kes soovis kaasa rääkida, sellel oli oma blogi vaja. Tekkisid ka spetsiaalsed ajaveebi platvormid ja erinevad tööriistad, mis tegid oma mõtete avaldamise lihtsaks ja paindlikuks. Pole juhus, et WordPressist on tänaseks saanud domineeriv veebilehtede platvorm.
Blogikeskkonnad olid esimesed valmis platvormid, mille haldamisega sai hakkama ka tavaline internetikasutaja ilma koodi tundmata. Muidugi pole blogides ainult tekstiline sisu, vaid ka pildid, meemid, videod. Vahepeal muud ei olnudki kui meemid.
Millenniumijärgne aeg oli intensiivne blogide haipimise aeg: hakati jagama blogiauhindu, kajastati blogijaid meedias jne. Blogid tegid meeletu kiire tõusu, kuid kui tulid teised kanalid ja uued mobiilsed nutiseadmed, languse.
Sotsiaalmeedia
2000ndate keskel tuli eneseväljendus- ja ühenduses olemise vahendeid juurde: YouTube, LinkedIn, Facebook, Flickr. Kuid enne veel: Orkut. Tänu meedia kiirtarbimisele hakkas blogi tähtsus langema ja tõusis kiir- ja sotsiaalmeedia tähtsus. Eelistati pigem skrollida ja skännida kui lugeda.
Sotsiaalmeedial on põhimõtteliselt sama DNA kui blogil, kuid avaldatud sisu levimise ja sellele reageerimise kiirus hoopis teisel tasemel. Tekkis Twitter – esimene mikro-blogi keskkond, mis on nagu fast-food võrreldes blogidega. Sotsiaalmeedia kasv andis tõuke ka Vlogidele ja podcastidele, mis moodustavad üha olulisema osa blogimismaailmast.
Internet püksitaskus
2007 turule tulnud esimese Iphone’iga sai hakata internetti püksitaskus kaasas kandma. Palju rohkem inimesi hakkas elama online elu.
Taskuhääling
Üha enam inimesi eelistab blogide lugemisele podcastide kuulamist. Lõpuks ometi on ka eestikeelseid ja erinevatel teemadel saateid.
Kas blogindus on surnud?
Blogimine on 25 aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Isikliku elu veebipäevikuna on ehk blogi tipphetked möödas, kuid blogimine pole kaugelt surnud. Lisaks individuaalsetele blogijatele ja mõjuisikutele on ajaveebid kinnistanud end meie uude kultuurilisse DNA-sse läbi ettevõtete aktiivse blogimise.
Isiklike ajaveebide asemel ongi täna pigem professionaalsed blogid, mida ettevõtted kasutavad oma turunduseesmärkide saavutamiseks. Vlogide ja taskuhäälingusaadete populaarsus viitab samuti ainult sellele, et blogimine ei kao kuskile. Kanalid või meetodid võivad muutuda, kuid inimestele meeldib kirjutada ja rääkida teemadest, mille vastu nad kirglikult huvi tunnevad.
Aga äkki on sinu ettevõtte blogi surnud?
Kui viimane postitus on seitsme kuu tagune, siis lõhnab küll selle järele…
Su ettevõttel ei olegi veel blogi?
Tead, blogipidamise juures ongi ainult kaks keerulist asja:
1. Alustamine
2. Elus hoidmine.