Mida on tänastel suunamudijatel Hemingway’lt õppida?

Või ei ole enam nii, et ühes postituses gluteenivabad tooted ja teisest pitsa?


2 tõestisündinud lugu 1950ndatest:

I
Ükskord tegi Ernest Hemingway Gordoni džinnile Ajakirjas Look tasuta tootepaigutuse.

Oma kolumnis kirjeldas ta Aafrika safarit, mis lõppes sellega, et nende väike lennuk kukkus alla ja Hemingway ja ta naine ütles tõsiselt vigastada. Hemingway kirjeldas, kuidas Gordon’si džinn oli toiminud nii paikse antiseptiku kui ka vaimu palsamina:

“Ma ei tööta Gordoni inimeste heaks ja jagan seda tunnistust vabalt ja, loodetavasti, täie mõistuse juures. See jook on üks meie aja kaelakandvamaid antiseptikume.. Gordoni toote väärtusega võib kiita ja heaks kiita, et see tugevdab, leevendab ja pehmendab praktiliselt kõiki sisemisi või väliseid vigastusi.”
(Minu tõlge)

“Ma ei tööta Gordoni inimeste heaks ja see on tunnistus, mida pakun vabalt ja loodan, et see on minu mõistus. See jook on üks meie aja suveräänsemaid antiseptikume… Gordoni toode on heaks kiidetud teeneid ja sellega saab arvestada peaaegu kõigi sisemiste või väliste vigastuste tugevdamisel, leevendamisel ja pehmendamisel.”
(Originaaltsitaat ajalehest. Hemingway sõnad)

II
Ühes teises olukorras võib ta aga ühe mälestusteraamatu andmetel arrogantselt talle tehtud sisuloome pakkumisest.

Ükskord helistati Hemingwayle seoses Lord Calverti viski ja selle reklaamikampaaniaga “Men of Distinction”. Hemingway võttis telefoni, kuulas jutu ära, ütles paar sõna vastu ja pani toru hargile. “Endorsements Inc. pakkus mulle 4000 dollarit, et ma lihtsalt poseeriks väljapaistva mehena,” ütles ta oma külalistele. “Ma ütlesin neile, et ma ei joo seda kraami 4000 dollari eest,” lisas ta.