Hostingtribunal.com-is väidetakse, et maailma 1,7 miljardist veebisaidist umbes 500 miljonit on blogid. WordPressi andmetel vaatab rohkem kui 409 miljonit inimest kuus üle 20 miljardi blogi ja iga kuu luuakse 70 miljonit uut postitust.

Jah, ilmselt on võimatu leida internetikasutajat, kes poleks eales lugenud ühtki blogipostitust. Kui me otsime infot, meelelahutust või soovime end harida, siis tahes või tahtmata jõuame me kas läbi otsingu või sotsiaalmeedia mõnesse blogisse.

Kuidas see kiire areng on toimunud?

Esimese ajaveebi internetis avaldas USA vabakutseline ajakirjanik Justin Hall 1994. aastal . 1990ndate lõpust on blogidel juba oluline roll meie online kultuuris. Siis ei olnud veel sotsiaalmeediat, ei olnud jutuubereid. Olid staatilised veebilehed, foorumid, chatid ja esimesed blogid.

Blogist sai tööriist ja vahend teiste inimestega suhtlemiseks. Kes soovis kaasa rääkida, sellel oli oma blogi vaja. Väga kiiresti kerkisid ka spetsiaalsed ajaveebi platvormid ja erinevad tööriistad, mis tegid oma mõtete avaldamise võimalikult lihtsaks ja paindlikuks. Et WordPressist on tänaseks saanud domineeriv veebilehtede platvorm, pole juhuslik. Blogikeskkonnad olid esimesed valmis platvormid, mille haldamisega sai hakkama ka tavaline internetikasutaja ilma koodi tundmata.

Muidugi pole blogides ainult tekstiline sisu, vaid ka pildid, meemid, videod.

Vahepeal muud ei olnudki, kui meemid.

2004. aastal oli blog aasta sõna

Millenniumijärgne aeg oli intensiivne blogide haipimise aeg: jagati blogi auhindu, kajastati blogijaid meedias jne.

Blogid tegid meeletu kiire tõusu, kuid siis, kui tulid teised kanalid ja uued mobiilsed nutiseadmed, languse. 2000 keskel tuli eneseväljendus- ja ühenduses olemise vahendeid juurde: YouTube, LinkedIn, Facebook, Flickr. Meil muidugi ka Orkut.

Tänu meedia kiirtarbimisele hakkas blogi tähtsus langema ja tõusis kiir- ja sotsiaalmeedia tähtsus. Sotsiaalmeedial on põhimõtteliselt sama DNA kui blogil, kuid avaldatud sisu levimise ja sellele reageerimise kiirus hoopis teisel tasemel. Nüüd eelistati pigem skrollida ja skännida kui lugeda. Tekkis Twitter – esimene mikro-blogi keskkond, mis on nagu fast-food võrreldes blogidega.

Internet püksitaskus

2007 turule tulnud esimese Iphone’iga sai hakata internetti püksitaskus kaasas kandma.

Palju rohkem inimesi hakkas elama online elu.

Isikliku elu veebipäeviku tipphetked on möödas, kuid blogimine pole kaugelt surnud. 2019. aasta andmetel on maailmas hinnanguliselt üle 500 miljoni ajaveebi või blogilaadse veebisaidi. Kõik platvormid ei jaga andmeid avalikult, tõenäoliselt on veebipäevikute arv palju suurem.

Igaühest võib saada ekspert, ajakirjanik, arvamusliider.

Mõjutaja, suunanäitaja või brändisaadik

Kui blogimine hoo sisse sai, tervitati seda kui teretulnud alternatiivi traditsioonilisele meediale. Sõnavabadus. Demokraatia. Toimetajad ei saanud kellegi sõnu osta ega piirata – arvamused olid 100% ausad.

Kõik pole muidugi nii lilleline. Palju on saasta. Levivad vandenõuteooriad, vihakõned.

Nüüd pole aga paljude blogijate jaoks probleem reklaamida ühes postituses gluteenivaba toodet ning teises poseerida pitsa ja leivaga. On täiesti vastuvõetav, et brändid värbavad blogijaid ja influentsereid ning panevad sõnu blogijate suhu.

Sotsiaalmeedia kasv on andnud tõuke ka Vlogidele ja podcastidele, mis moodustavad üha olulisema osa blogimismaailmast.

Lisaks sellele on ajaveebid end kinnistanud meie uude kultuurilisse DNA-sse läbi ettevõtete aktiivse blogimise.

Kuidas on blogist saanud brändide ja ettevõtete üks olulisemaid turunduskanaleid, saad lugeda järgmisest postitusest..

Blogosfääri ajalugu
Tagged on: